Linane heegeldatud linik 3

Taas linane linik, mis viimasest linaste linikute sarjast viimane.

Heegelnõel 1,5 mm, läbimõõt umbes 50 cm cm.

Linane heegeldatud linik 2

Jällegi sai kingituseks valmis linasest niidist linik või õigemini suuruse järgi lina.
Muster on pärit ajakirjast Filethäkeln leicht gemaht nr 6.
Heegelnõel nr 1,5.
Läbimõõt 90 cm.

Mõistagi on lina mõeldud ümmargusele lauale,

aga pilt sai tehtud käepärasel kandilisel.

Niimoodi sai lina vormi venitatud. 

Pitsilise säärega sokid

Kahekordsel lõngal on keerd šveitsi valge lambakoera karva ja keerd Shetlandi lamba kammvilla. Sokid on kootud jalale nr 40.
Lõng: 1 g ~ 3,2 m
Lõngakulu: 65 g
Vardad: 2 mm (vardal 12 silmust)

Ja veel tavalised lahkema hoidmisega sokid nr 38 jalale sama koostisega, kuid natuke jämedamast lõngast.
Lõng: 1 g ~ 2,3 m
Lõngakulu: ca 67 g
Vardad: 2,25 mm (vardal 13 silmust)

Linane heegeldatud linik 1

Taas üle pika aja käsitöölainel ja sai valmis linasest niidist linik.
Muster on pärit ajakirjast Filethäkeln leicht gemacht nr 2/2010.
Heegelnõel: nr 1,25
Läbimõõt: 62 cm.

Tumedal taustal mõjub hallikas linane rahulikumalt kui valge.

Pitsilised randmesoojendajad

Veel ühed randmesoojendajad peenemast koerakarvalõngast ja väikese pitsimustriga, mis pärit mustriraamatust Burda Grosses Strickmusterheft. Lõnga kulus natuke vähem kui 40 g ja kudusin 1,5 mm varrastega, vardal 13 silmust. Pisukest elevust tekitavad jällegi pisikesed pärlid.

Lõngas taas pooleks samojeedi koera karva ja lambavilla, mis bluefaced leicesteri kammvill.

Randmesoojendajad ehk kätised

Taas ühed koerakarvalõngast randmesoojendajad ehk kätised, pikemad, pealt pitsilised ja pisikeste pärlitega. Lõng tuli seekord päris peenike (1g ~ 3,8 m) ja ikka lambavill pooleks koerakarvaga.

Vardad: 1,5 mm (vardal 13 silmust)
Lõngakulu: ~ 40 g
Muster: oma kombineeritud, abiks mustriraamat Burda Grosses Strickmusterheft

Peenike vokilõng: keerd kammitud lambavilla (bluefaced leicester) ja keerd samojeedi koera karva.

Koerakarvalõngast

Koerakarva olen kedranud nüüdseks juba kümne aasta kanti. Olen püsima jäänud selle juurde, et üks paremaid on kahekordne lõng, milles keerd koerakarva ja keerd lambavilla. Niimoodi on koerakarva ja lambavilla suhe kenasti pooleks ning kandes muutub ese ühtlaselt karvaseks. Koerakarvast on hea kedrata ka peenike ühekordne lõng, mida saab siis pärast koos tavalise villa- või miks ka mitte sünteetilise lõngaga kududa.
Kui koerakarvast hoolikalt aluskarv välja sorteerida, saab imepehme lõnga ning kui kandmisel koerakarv lambavillast oma otsakesed välja pistab, muutub ese suisa siidjaks. Kahjuks iga koera karva alati kedrata ei saa kas siis karva lühiduse tõttu või lihtsalt sellepärast, et karv karm ja toode jääb kare. Aga üldiselt peaks sobima mis tahes pikakarvalise koera karv, kuigi olen kedranud ka lühemat karva, kui koeraomanikul on soov just oma koera karvast lõnga saada.
Koerakarvast lõng on pehme, see võib leevendada liigesevalusid (peab ikka ise uskuma ka) ja on väga soe.
Ketramise vastu tekkis huvi tänu oma koerale, vana-inglise lambakoerale, kes andis karva nagu lammas villa :) Kuna toona ei leidnud ketrajat, tuli endal see töö selgeks õppida. Alguses tegin lõnga kedervarrega, kuid huvi kasvades soetasin ka voki, mida aeg-ajalt vuristan.
Pikema jutu lõpetuseks ikka mõni pilt ka. Rohkem pilte näeb aga mu Nagi albumis.

Tema mind ketramise juurde viis.

 

Samojeedi koera karvaga lõng.

 

Vana-inglise lambakoera karvaga lõng.

 

Koerakarvasegulõngast sokid.

 

Jälle peamiselt samojeedi koera karvaga lõng.

Leonbergeri karvaga lõngast kaelus pärast mõningat kandmist.

Samojeedi karvaga lõngast randmesoojendajad.

Vana-inglise lambakoera karvaga käpikud, mis juba karvaseks kantud.

 

Randmesoojendajad.