neljapäev, 19. detsember 2024

Pajakindad




Vanad armsad pajakindad olid muutunud nii viledaks ja auklikuks, et nende asendamisest polnud enam pääsu. Mõistagi tahtsin ju täpselt samasuguseid, kuid võta näpust, samasuguseid polnud kusagilt saada. Kui triibukangaga pajakindaid veel leiab, siis sisu on neil liiga õhuke (ühe ostsin ja läks kohe taaskasutusse) või kahtlane (võib käe külge sulada, nagu sõbrannal juhtus). Teisalt tegumoed ei sobi, kipuvad olema hirmus suured ja pikad. Ühesõnaga, kui maa külmand ja kärss kärnas, siis tuli endal tegutseda.

Aga kuna ammu polnud õmmelnud, siis ei läinud kõik väga libedalt. Soetasin puuvillase triibukanga ja sisu osas otsustasin villase vatiini kasuks. Proovisin ka enne õmblemist järele, kas ikka kannatab rasket ja kuuma malmpotti tõsta. Jah, kannatas kenasti.
Seejärel uurisin YouTube'ist õpetusvideoid (otsing oven mitt) - lihtne asi, kuid tegemisviise mitu. Otsustasin õmmelda pealisriide ja vatiini kokku ning voodri eraldi, sest teinekord on küpsetamisel käed jahused ja siis on hea vooder kindast väljapoole tõmmata ning puhtaks kloppida. Käeavale ma kanti ei tahtnud, vaid kavatsesin selle pealisriidega vormistada. Oma arust jätsin piisava varu, ent seda jäi siiski väheks, et kahekordselt sissepoole keerata. Õppetund: ei tasu kangaga koonerdada. Õnneks leidsin varudest jupi diagonaalkanti, mis sobis nii pikkuselt kui ka värvilt. Selle külge õmblemisega pusisin ka korralikult, sest ava oli üsna kitsas. Vandumist kostis üle maja, kui arvasin, et kant lõpuks küljes, aga tegelikult oli pärast kümmet pistet alumine niit otsa saanud.
Kuid tulemusega olen rahul ja kindad mahuvad ka meesterahvale kätte 👍

Uute pajakinnaste otsingu ajal muutusid vanad üha närusemaks.
Nende järgi joonistasin uute jaoks lõike.

Lõikele märkisin asjad, mis edaspidi ei ununeks.
1. Välja lõigates võib õmblusvaru jätta natuke rohkem kui pool sentimeetrit. Mugavam õmmelda, sest vatiin on üsna paks. Pärast võib õmblusvaru kitsamaks lõigata. Ja kui tahtmine käeava pealisriidega vormistada, võib varu julgemalt jätta.
2. Pöida sisenurk õmble kandiliselt ja pärast lõika õmblusvarusse kaartele väikesed sälgud, et õmblusvaru ei hakkaks pärast kinda ümber pööramist kiskuma.

Mina olen rahul ja loodan,
et needki kindad peavad kaua vastu.

NB Pealisriide, vatiini ja voodri võib õmmelda ka kõik eraldi nagu siin või kõik koos, nagu õpetatud selles blogis.

kolmapäev, 18. detsember 2024

Heegeldatud lumehelbed ja mõni idee jõulukaunistusteks


Olid mul heegeldatud lumehelbed, ent juba paar aastat on need müstiliselt kusagile kadunud. Seega tuli heegeldada uued. Võtsin kaua hoogu, kuid nüüd on need lõpuks valmis ja ka kaunistusteks vormistatud.
Oma fotoalbumist leidsin veel mõne idee jõululisteks isetegemisteks.

Lumehelbed heegeldasin Novita kalalankast (6-säikeinen), heegelnõel 1,25 mm ja läbimõõduks neil 10-13 cm. Mustrid pärit ajakirjadest Anna Burda 1988/12 ja Decoratives Häkeln Sonderheft Weihnachten.






Lumehelbed ühendasin lihtsalt heegelniidiga.

Mullu polnud heegeldamiseks veel mahti ja
nii rippusid kardinapuu küljes enamasti käbid.

Tore on teha ise kuusekäbidest kaunistused,
värvides need lihtsalt kullavärviga üle.
Kinnised käbid lähevad soojas kohas seistes üsna kiiresti lahti.

Käbidest saab teha lauale lihtsaid kompositsioone...

... või täita nendega suuri klaase või kausse.
Ning käbidele niit külge ja riputa, kuhu süda lustib.

Käbid tuledeketiga.


Lihtne kunstpärg, millele lisasin ise värvitud männikäbid,
kõrreliste tutid ja paelad.

Väike taaskasutus: praegu müüakse palju küünlaid klaasides.
Aga need saab ju pärast korralikult ära pesta, neile oma suva järgi
midagi peale maalida ning kasutada neid teeküünlahoidjatena.