No kui juba jõuluajast hoog sees ja sooviti ka koerakarvast käpikuid, siis lasin ühe jutiga edasi. Aasta algas ketramisega, millele oli jäänud juba pikk vahe.
Siinkohal jagan huvitavat juhtumit. Möödunud aasta alguses nägin linnas ühel naisterahval käes minu kootud käpikuid - neid pole mul minule tundmatutele inimestele palju läinud. Alguses silmanurgast tabasin, et need kindad peavad olema koerakarvast ja värvi kombinatsioon tuli kuidagi tuttav ette. Väikese detektiivitöö tulemusel selgus, et oligi nii 😀 Ja nüüd leidis nende käpikute õnnelik omanik taas tee minu juurde uue tellimusega. Lisaks sain ka praeguseks kuueaastastest käpikutest pildi teha, et oleks näha, kuidas need kandmisega muutuvad.
Lõnga sai esialgu väga täpselt, ausalt öeldes liigagi täpselt, ja pöialde jaoks tuli seda natuke juurde kedrata ning ka pöidlad ringi kududa, sest alguses tulid need natuke kitsavõitu. Teisel korral levinud õpetuse järgi pöidlaava külgedelt üles võetud silmi enam ei kahandanud, vaid jätsin alles. Alati ei saa õpetust järgida, vaid tuleb lähtuda konkreetsest tööst ja materjalist.
Edasi kõnelevad juba pildid ning alustan siis käpikutest enne ja praegu.
Käpikud on kootud 2016. aasta detsembris,
nii et vanust sai just kuus aastat täis.
Armastusega hoitud ja kantud.
Lõngadesse sai lisaks lambavillale samojeedi koera karv.
Ühele andis tooni leonbergeri mixi, teisele Tiibeti mastifi karv.
Esimest oli paar grammi üle 60 grammi,
teist paar grammi alla 60 grammi.
Lõnga jämedus: 1 g ~ 2,1 m
50% Shetlandi kammvilla, 50% samojeedi koera karva
ja lisatooniks leonbergeri mixi karv.
50% Shetlandi kammvilla, 50% samojeedi koera karva
ja lisatooniks Tiibeti mastifi karv.
Nendel kinnastel on koerakarv juba natuke nina lambavilla seest välja pistnud,
sest soonikut harutasin ja see aitas asjale pisut kaasa.
Kindad kudusin 2 mm varrastega.
No ja lõpetuseks... Telliti veel ühed papud ja need tulid nii nunnud, et lihtsalt pidin neist pildi tegema.
