esmaspäev, 3. märts 2025

Köögikardina algus


Panen märgi maha. Pärast remonti on kaks väiksemat kardinat heegeldatud ja nüüd lõpuks jaanuaris alustasin kõige suuremat. No väga tahaks selle muude tööde kõrvalt ikka sel aastal valmis saada, aga eks näis. Kardin tuleb osadest, mille peab pärast kokku heegeldama, ja tänu sellele on natuke lihtsam heegeldada, ei ole kogu aeg suurt tööd süles.

Praegu alles üks siil valmis ja teine pooleli.
Kassikarv annab tööle tugevust juurde 😏

neljapäev, 19. detsember 2024

Pajakindad




Vanad armsad pajakindad olid muutunud nii viledaks ja auklikuks, et nende asendamisest polnud enam pääsu. Mõistagi tahtsin ju täpselt samasuguseid, kuid võta näpust, samasuguseid polnud kusagilt saada. Kui triibukangaga pajakindaid veel leiab, siis sisu on neil liiga õhuke (ühe ostsin ja läks kohe taaskasutusse) või kahtlane (võib käe külge sulada, nagu sõbrannal juhtus). Teisalt tegumoed ei sobi, kipuvad olema hirmus suured ja pikad. Ühesõnaga, kui maa külmand ja kärss kärnas, siis tuli endal tegutseda.

Aga kuna ammu polnud õmmelnud, siis ei läinud kõik väga libedalt. Soetasin puuvillase triibukanga ja sisu osas otsustasin villase vatiini kasuks. Proovisin ka enne õmblemist järele, kas ikka kannatab rasket ja kuuma malmpotti tõsta. Jah, kannatas kenasti.
Seejärel uurisin YouTube'ist õpetusvideoid (otsing oven mitt) - lihtne asi, kuid tegemisviise mitu. Otsustasin õmmelda pealisriide ja vatiini kokku ning voodri eraldi, sest teinekord on küpsetamisel käed jahused ja siis on hea vooder kindast väljapoole tõmmata ning puhtaks kloppida. Käeavale ma kanti ei tahtnud, vaid kavatsesin selle pealisriidega vormistada. Oma arust jätsin piisava varu, ent seda jäi siiski väheks, et kahekordselt sissepoole keerata. Õppetund: ei tasu kangaga koonerdada. Õnneks leidsin varudest jupi diagonaalkanti, mis sobis nii pikkuselt kui ka värvilt. Selle külge õmblemisega pusisin ka korralikult, sest ava oli üsna kitsas. Vandumist kostis üle maja, kui arvasin, et kant lõpuks küljes, aga tegelikult oli pärast kümmet pistet alumine niit otsa saanud.
Kuid tulemusega olen rahul ja kindad mahuvad ka meesterahvale kätte 👍

Uute pajakinnaste otsingu ajal muutusid vanad üha närusemaks.
Nende järgi joonistasin uute jaoks lõike.

Lõikele märkisin asjad, mis edaspidi ei ununeks.
1. Välja lõigates võib õmblusvaru jätta natuke rohkem kui pool sentimeetrit. Mugavam õmmelda, sest vatiin on üsna paks. Pärast võib õmblusvaru kitsamaks lõigata. Ja kui tahtmine käeava pealisriidega vormistada, võib varu julgemalt jätta.
2. Pöida sisenurk õmble kandiliselt ja pärast lõika õmblusvarusse kaartele väikesed sälgud, et õmblusvaru ei hakkaks pärast kinda ümber pööramist kiskuma.

Mina olen rahul ja loodan,
et needki kindad peavad kaua vastu.
Mõõdud: üldpikkus 27 cm,
laius ülevaltpoolt pöialt 12 cm,
altpoolt pöialt 13 cm.

NB Pealisriide, vatiini ja voodri võib õmmelda ka kõik eraldi nagu siin või kõik koos, nagu õpetatud selles blogis.
Kui pole vana pajakinnast, mille järgi lõige joonistada, siis peab paika reegel, et pane käsi paberile ja joonista selle järgi kinnas, pannes käele ümberringi 3 cm juurde.

kolmapäev, 18. detsember 2024

Heegeldatud lumehelbed ja mõni idee jõulukaunistusteks


Olid mul heegeldatud lumehelbed, ent juba paar aastat on need müstiliselt kusagile kadunud. Seega tuli heegeldada uued. Võtsin kaua hoogu, kuid nüüd on need lõpuks valmis ja ka kaunistusteks vormistatud.
Oma fotoalbumist leidsin veel mõne idee jõululisteks isetegemisteks.

Lumehelbed heegeldasin Novita kalalankast (6-säikeinen), heegelnõel 1,25 mm ja läbimõõduks neil 10-13 cm. Mustrid pärit ajakirjadest Anna Burda 1988/12 ja Decoratives Häkeln Sonderheft Weihnachten.






Lumehelbed ühendasin lihtsalt heegelniidiga.

Mullu polnud heegeldamiseks veel mahti ja
nii rippusid kardinapuu küljes enamasti käbid.

Tore on teha ise kuusekäbidest kaunistused,
värvides need lihtsalt kullavärviga üle.
Kinnised käbid lähevad soojas kohas seistes üsna kiiresti lahti.

Käbidest saab teha lauale lihtsaid kompositsioone...

... või täita nendega suuri klaase või kausse.
Ning käbidele niit külge ja riputa, kuhu süda lustib.

Käbid tuledeketiga.


Lihtne kunstpärg, millele lisasin ise värvitud männikäbid,
kõrreliste tutid ja paelad.

Väike taaskasutus: praegu müüakse palju küünlaid klaasides.
Aga need saab ju pärast korralikult ära pesta, neile oma suva järgi
midagi peale maalida ning kasutada neid teeküünlahoidjatena. 




reede, 27. september 2024

Linikutest kardin


Seni, kuni pole aega alustada uue kardina heegeldamist, ei saanud ometi kardinapuud tühjaks jätta. Kui avastasin kapist seisma jäänud väikesed kohaalusteks heegeldatud linikud, siis otsustasingi need lihtsalt reastikku üles riputada. On ju olemas motiividest vabaheegeldamine, mille tulemusena sünnivad toredad teosed. Aga miks mitte motiive vabalt üksteise kõrvale riputada. Tõenäoliselt pole idee uudne, kuid teinekord aitab hädast välja 😉





pühapäev, 28. aprill 2024

Heegeldatud kardin


Läks natuke aega, aga kardin on nüüd lõpuks valmis. Ega saa ju kiirustada, kui ei saa mustrit pähe õppida ja pead iga rea mustrit kogu aeg hoolega jälgima. Tegin tasapisi mõni rida päevas. Loomulikult tuli ka seda ette, et pidin korda paar päeva töö üles harutama, kuid visadus viib sihile. Ning nagu juba varem öeldud, kardina heegeldasin heegelniidist "Snežinka". Mina olen rahul 😊

Muster: ajakiri "Robótki Reczne", 1995 nr 7
Materjalikulu: 110 g
Heegelnõel: 1,0 mm
Kardina mõõdud: 110 x 46 cm








laupäev, 6. jaanuar 2024

Koerakarvalõngast kootud varbaotsad


Esimese külmalaine sain kuidagi nii üle elatud, et varbad külmetama ei hakanud. Kuid nüüd tuli ikka nii suur külm, et saabastesse oli uusi varbaotsi vaja. Eelmised pidasid tervelt kümme aastat vastu, kuigi lõpus vajasid juba tublisti parandamist. Aga sain järjekordse tõestuse, et omakedratud lõng peab ikka väga hästi vastu.
Seega, mõeldud - tehtud. Ühel päeval mõtlesin kududa ja otsisin lõngajäägid kokku, järgmisel hommikul olid juba varbad soojas - pisike, kuid vajalik töö 😊

Lõng: peenike koerakarvalõng, kulu ümmarguselt 20 g
Vardad: 2 mm



Lõngajääke tundub olevat isegi nii palju, et võiks endale ka kätised kududa. Arvuti taga kuluksid need käte soojendamiseks marjaks ära.

Olen ka nii kaugele jõudnud, et jupike esikukardinat on juba heegeldatud. See võtab muidugi aega, aga näis, millal valmis saab. Alustasin seda päris mitu korda. Ei sobinud üks ega teine niit, sest tahtsin kergemalt läbi ajada ja jämedama heegelnõelaga heegeldada. Aga lõpuks otsustasin ikka vana hea Snežinka kasuks ja üle pika aja võtsin peenikese nr 1,0 heegelnõela.

Kardin tasapisi tuleb, paar motiivi juba heegeldatud.


neljapäev, 19. oktoober 2023

Väike heegeldatud kardin


Väike näpuharjutus enne suuremaid. Pärast remonti vajavad kolm akent uut rüüd ja esimesel, tualettruumi aknal ongi kardin ees.
Muster on pärit ajakirjast Robotki Reczne nr 7, 1995. Ülaserva mustrit kohendasin nii, et saaksin kardinapuu sellest läbi põimida. Kardin tuli umbkaudu suurusega 42 x 46 cm ning mitte väga tihe. Kuna mõõtu ja mustrit pidin omavahel klapitama, siis valisin pisut jämedama heegelnõela.

Heegelniit: Snežinka
Heegelnõel: 1,25 mm


Ülaserva heegeldasin suuremate aukudega rea,
millest oleks hea kardinapuu läbi põimida.

Kardinapuuks on väike metallvarras.

Kardin sai mitte väga tihe,
kuid piisavalt varjav.